Autor: Olav Harjo, Digikonna projektijuht

Internetiühendus on Eesti linnades pea sama loomulik nagu elekter. See on kättesaadav ja suhteliselt soodne – ettevõtlust ja e-riiki muud moodi enam ette ei kujutagi. Äärelinnades, rääkimata maapiirkondadest, on olukord sootuks erinev. Paljud elanikud saavad kiirest ja stabiilsest internetiühendusest vaid unistada ning agaramad teevad väljasõite wifi levipiirkondadesse, et elementaarseid äriasju ja suhtlemist korraldada. IT-taristu on Eestis alles arenemisjärgus ning on hea meel tõdeda, et riik ja kohalikud omavalitsused on hakanud sellesse nüüd panustama.

Raplamaa, Läänemaa ja Järvamaa omavalitsuste liidud on asunud probleemi ühiselt lahendama ja alustanud projektiga Digikond. Digikonda kuuluvad Rapla maakonnast Juuru vald, Järvakandi vald, Kaiu vald, Kehtna vald, Kohila vald, Käru vald, Märjamaa vald, Raikküla vald, Rapla vald, Vigala vald; Lääne maakonnast Haapsalu linn, Kullamaa vald, Martna vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Ridala vald, Lääne Nigula vald ning Järva maakonnast Albu vald, Ambla vald, Imavere vald, Järva-Jaani vald, Kareda vald, Koeru vald, Koigi vald, Paide vald, Paide linn, Roosna-Alliku vald, Türi vald ja Väätsa vald.

Digikonna projekti ülesandeks on kõigepealt välja selgitada vajadus lairibaühenduse järele ning seejärel rajada valguskaablivõrgud sinna, kuhu sideettevõtjad ei ole neid veel rajanud ja kuhu neid lähiaastatel ei plaani rajada. Selleks, et kaasaegne ühendus majja toodaks, peavad kõik elanikud ja ettevõtted ise soovi avaldama. Digikonna kohta info jagamiseks ja sooviavalduste kogumiseks on loodud käesolev veebileht www.digikond.ee.

Kuidas internet täna meieni jõuab?

Internet tuleb koju või kontorisse järgmiste ühenduste kaudu:

  • Mobiilivõrgu kaudu – teenust reklaamitakse „4G“ või „mobiilinterneti“ nimedega
  • Raadiolingi kaudu – teenust reklaamitakse „raadiointerneti“, „traadita püsiühenduse“, „virtuaalfiibri“ vms nimedega
  • Kaabeltelevisiooni võrgu kaudu – teenust pakutakse ainult kortermajades
  • Telefoniliini ehk vaskkaabli kaudu – teenust reklaamitakse „ADSL“, „VDSL“, „koduinternet“, „internetipüsiühendus“ nimedega
  • Valguskaablivõrgu kaudu – teenust reklaamitakse „lairibaühenduse“, „uue põlvkonna internetiühenduse“, „fiiberühenduse“, „ülikiire internetiühenduse“ ja „valguskaabliühenduse“ nimedega.

Kõik need ühendused võimaldavad täna vähemalt minimaalsel tasemel internetiühenduse kiirust ja kvaliteeti. Sellest piisab, et lugeda internetist uudiseid, teha pangatoiminguid ning saata väiksema mahuga e-kirju. Kui soovitakse lisaks sama ühenduse kaudu vaadata televisiooni, kasutada piiramatu mahuga ja kiiret wifi-t, teha tööd või õppida internetis, suhelda sõpradega Skype kaudu, hoida oma fotosid ja videoid turvaliselt „pilves“, ühendada valvekaameraid või kasutada muid kaasaegseid teenuseid, siis kõik ühendused ei tule sellega võrdselt hästi toime.

Õhk või kaabel?

Õhu kaudu edastatakse internetti mobiilivõrgu ja raadiolingi kaudu.

Mobiilivõrgu kaudu liikuvat internetti mõjutavad nii ilmastikutingimused kui teised samaaegsed interneti kasutajad ning samuti kaugus mobiilimastist. Loodusseadused ei lase õhu kaudu piiramatult internetti edastada ning seepärast antakse igale kasutajale piiratud ühendus – mobiilioperaatorid kehtestavad kiiruse ja mahu piirangud. Mobiilivõrgu kaudu leviv internet ei ole stabiilne: see ei ole  ühtlase kiiruse ega kvaliteediga. Seetõttu ei saa selle kaudu näiteks häirimatult televisiooni vaadata või videokonverentsi pidada. Kuna tegemist on piiratud ja ebastabiilse ühendusega, siis kõik toimingud, mis nõuavad kiirust ja kvaliteeti, jäävad paraku õhuinternetiga tegemata.

Raadiolingi kaudu liikuvat internetti mõjutavad samuti nii maastiku- kui ilmastikutingimused. Kuna kodukasutajatele mõeldud raadiolingid töötavad vabadel sagedustel, siis mõjutavad neid kõik teised raadiolained. Kuigi raadiolingi kaudu liikuv internet on üldiselt stabiilsem kui mobiilivõrgu oma, ei tarvitse see siiski olla piisav kaasaegsete teenuste kasutamiseks. Kuna raadiolingi tehnoloogia vananeb kiiresti, tuleb iga mõne aasta tagant kõik seadmed välja vahetada, et piisavat ühendust saada.

Need, kellele tuleb koju või kontorisse Telia telefoniliin, ehk vaskkaabel, kasutavad interneti jaoks üldjuhul seda ühendust. Kuna tegemist on kaabliga, siis ühenduse kvaliteet ei sõltu ilmast ega teistest kasutajatest. Paraku kehtivad vaskkaablile füüsikaseadused, mis määravad ette kui kaugele ja kui palju saab selle kaudu infot saata. Need, kes asuvad telefonisõlmest kuni paari kilomeetri kaugusel, saavad kasutada internetti, kaugemal asuvad majad aga üldjuhul mitte. Selleks, et saada tänapäeva nõuetele vastavat interneti kiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus telefonijaamast ületada paarisadat meetrit. Kuna füüsikaseadused ei lase enam vaskkaabli kaudu suuremaid internetikiiruseid pakkuda, on juba alustatud nende väljavahetamist valguskaablite vastu ning tulevikus lõpetatakse vaskkaablite kaudu internetiühenduste pakkumine.

Kaabeltelevisiooni võrgu, ehk koaksiaalkaabli kaudu saab täna pakkuda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust. Internetiühenduse kiirus ja kvaliteet sõltub peamiselt sellest, kui hästi on teenusepakkuja oma võrku kaasajastanud ning milliseid seadmeid ta võrgus kasutab. Kuigi kaabeltelevisioonivõrk rahuldab tänapäevaseid vajadusi, on mitmed kaabel-TV firmad teatanud, et nad alustavad üleminekut valguskaablitele ning tulevikus lõpetavad teenuse pakkumise koaksiaalkaablite kaudu. Siiski seni, kuni kaabel-TV võrk on majas olemas, piisab üldjuhul tavatarbijale sellest ühendusest.

Valguskaabli ehk lairibaühenduse kaudu saab kasutada kõiki teenuseid nii täna kui mitmekümne aasta pärast. Tegemist on tulevikukindla ühendusega. Valguskaablis edastatakse infot laseritega valguskiirusel. Valguskaablil võivad internetiühenduse kiirused olla praktiliselt piiramatud, näiteks ühe valguskaabli kiu peal on testitud kiiruseid kuni 65 Tbit/s – see on rohkem kui kogu internetiliiklus täna maailmas kokku. Täna reaalselt keegi nii suuri kiiruseid ei vaja ning seepärast pakutakse kodukasutajatele valguskaabli kaudu internetikiiruseid kuni 1 Gbit/s.

Valguskaabel on tulevikus ainus majade ühendamise tehnoloogia. See on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele. Ka mobiilivõrgu järgmine generatsioon ehk 5G, mis hakkab võimaldama tulevikus suuri kiiruseid üle õhu, ei saa toimida ilma valguskaablita. Kuna suured kiirused levivad õhus vaid väga kõrgetel sagedustel ja väga väikseid vahemaid, saab see inimesteni jõuda ainult siis, kui valguskaabliga ühendatud tugijaamad on nii inimeste kodudes igas toas kui õues igas tänavavalgustuspostis.

Digikond ühendab majad valguskaabliga

Digikonna võrgu rajamisel peetakse silmas nii tänaseid kui tuleviku vajadusi. Võrk valmib tervikult alles mõne aasta pärast ning see peab rahuldama kõiki vajadusi ka aastakümnete pärast. Sellepärast on valitud tehnoloogiaks valguskaabel.

Kõik majad, kuhu hakkab jõudma Digikonna valguskaabel, saavad olla kindlad, et nendeni jõuavad alati kõik vajalikud teenused. Kuna aina rohkem ja laiemal skaalal teenuseid liigub internetti, siis mõne aja pärast tunneb igaüks, millist kasu valguskaabliühendus talle toob. Tänu kaasaegse ühenduse olemasolule tõuseb kindlasti ka kinnisvara väärtus.

Kohalike omavalitsuste algatatud Digikond rajab valguskaablivõrgud, kuid internetiteenust ise pakkuma ei hakata. Tulevikus jääb Digikond rajatud võrkude omanikuks ning neid hakatakse rentima teenusepakkujatele, nagu nt Telia, Starman, STV, Telset, Tele2 jne. Seega saab inimene Digikonna võrgus ise teenusepakkuja valida, mis seni tavapärases olukorras, kus võrgu on rajanud mõni teenust pakkuv ettevõte, ei ole võimalik.

Digikond pakub majapidamistele ka märksa odavamat liitumist. Kui linnades ei ole liitumistasud tavaliselt suured, siis hajaasustuses võidakse valguskaabli vedamise eest küsida tuhandeid eurosid. Digikonna võrguga liitumishind saab seevastu olema mõnisada eurot maja kohta.

Anna oma soovist teada ja liitu Digikonnaga!

Kes soovib enda majapidamist või ettevõtet ühendada Digikonna valguskaablivõrguga, peab juba praegu, kui võrku pole rajamagi hakatud, sellest teada andma. Digikonna võrku ei ehitata kõikidesse majadesse, vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse. Oma soovist teada andmiseks peab Digikonna veebilehel sooviavalduses märkima aadressi, kuhu ühendust soovitakse. Teie sooviavaldust võetakse arvesse Digikonna projekti järgmises etapis, võrkude planeerimisel.

Digikonna valguskaablivõrk

Share This